Katuse õhutamine

Iga maja katusesüsteem vajab tasakaalustatud pööningu ventilatsiooni, et see saaks töötada nii nagu tarvis.

Kui Te olete katusevahetuse kursil, siis alati julgelt küsige enda ehitajatelt, kuidas on planeeritud katusealuse pinna ning pööningu tuulutus. Ei määra rolli, kas tegu on eterniit, metallkatuse, kivikatuse või mõne muu katusega, ventileerimist vajavad kõik katusealused pinnad. Üldiselt pakutakse mitmeid erinevaid lahendusi, mille vahelt saab valida parima lahenduse, arvestada tuleb, et süsteem peab olema tasakaalus nii pealetuleva õhu kui väljalaskeõhu puhul.

Katuse ning pööningu tuulutustooted

Kõige tüüpilisemad katuse ning ventilatsiooni tuulutustooted on:

  • Katuse ventilatsiooni läbiviigud, nende kohta saab rohkem lugeda SIIT

  • Pööningu ventilaator

  • Seinapealne ventilatsioonirest

  • Vahedega Tuulekast/räästakast


Pööningu ja katuse ventilatsiooni tooteid saab lahterdada järgmisteks:

  • Sissepuhke ventilatsioon

  • Väljatõmbe ventilatsioon

  • Nii sissepuhke kui ka väljatõmbe ventilatsioon.

Milleks üldse on tarvis sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsiooni katusealusele pinnale?

Katuse ventilatsioonisüsteemid töötavad aastaringselt, et toimiks järgmine:

  • Sooja ja niiske õhu eemaldumine katusealuselt pinnalt

  • Kondensatsiooni vähendamine

  • Hoiab pööningu kuivemana

  • Laseb kuumal õhul pääseda katusealuselt pinnalt, et see ei tungiks eluruumidesse.

Ideaalse ventilatsiooni võti peitub õiges ühtlustatud õhuvahetuse koguses. Omades ainult ühte tüüpi või ebaühtlaselt palju õhutust võib kaasa tuua negatiivse õhurõhu probleemi.

Eksperdi soovitus: Kasuta Owens Corning’u Ventilatsiooni kalkulaatorit, et arvutada, kui palju õhutamist Teie katus/pööning vajab. NB! Antud lehel on mõõdud teistes Ameerika pärastes ühikutes. 1m2 = 10,76 sq ft ning 1m = 3,33ft.

See on ainult pööning, keda see üldse huvitab, ma niikuinii ei käi seal

Sõltuvalt katusetüübist ning maja arhitektuurist võib osa või terve katusealune pind olla pööningu osa. Tihtipeale nähakse pööninguid kui viimistlemata laoruumidena. Kuigipalju võib selles töde olla, siis ikkagist antud ruum vajab õhutust, et tagada õhu, soojuse ning niiskuse liikumine selles ruumis samuti.

Ilma korrektse õhutuseta võib niiskuse suurem kogus tekitada järgmised probleemid:

  • Hallituse teke

  • Seente teke

  • Katuse konstruktsiooni kahjustused

Eksperdi soovitus: Küsi oma ehitajalt, kuidas ventileerida väikseid katusealuseid pindu või teisi ruume, kuhu lihtsasti muidu ligi ei pääse.

Sissepuhke ventilatsioon

Sarnaselt nagu ka nimi viitab, siis tegu on ventilatsioonilahendustega, mis võtavad õhu väljastpoolt maja sissepoole. See värske õhk on mõeldud pööningule, kus ta asendab õhu, mis lasti välja väljatõmbe ventilatsiooni kaudu, et säilitada tasakaalustatud õhuvahetus.

Tüüpiliselt lahendatakse katuse sissepuhke ventilatsioon tuulekastide näol, kus on laudade vahel vahed, kust õhk pääseb ülesse pööningule.

Väljatõmbe ventilatsioon

Väljatõmbe ventilatsioon aitab õhul ruumidest välja pääseda. Harjaventilatsioon ning ventilatsioonikarp on kaks näidet erinevatest lahendustest, kuidas katusealt saab sooja õhku eemaldada. Tüüpiliselt paigaldatakse väljatõmbe ventilatsiooni tooted võimalikult kõrgele, kuhu soe õhk ka kõige rohkem koguneb.

Harjaventilatsioon

Sarnaselt ka nagu nimi viitab, on tegu ventilatsioonitootega, mis asetseb katusel terve horisontaalse harja ulatuses katusekattematerjali all.

Kuidas ikkagi tasakaalustatud pööningu ventilatsioon toimib?

Kujutage ette, et tegu on sooja suvepäevaga ning te olete parasjagu tulnud poetiirult. Te jätate koduukse lahti selleks ajaks, kui te auto vahel käite ning oma poekotte tuppa toote. Samuti on Teil kodus mõned aknad lahti ja õues puhub mõnus tuul. Järsku käib pauk ning tuuletõmbusega läheb uks ehmatusega kinni.

Mis juhtus?

Teie kodu tõmbas ukseavast värsket õhku tuppa, mis asendas õhku, mis läks avatud aknaavadest välja - maja õhutas end.

Täpselt see sama toimub ka teie katusealusel pinnal. Esmalt pääseb õhk välja ning tekib vaakum, seejärel värske õhk tuleb väljast sisse, mis omakorda täidab vaakumruumi.

Kui teil pole piisavalt sissepuhke õhku või need on blokeeritud, siis võib juhtuda, et pööning võtab abi ülejäänud majast ning ammutab õhku eluruumidest, et tasakaalustada süsteemi. Kui puudub, aga väljatõmbe tuulutus, siis soe umbne õhk üritab pääseda eluruumidesse. Mõlemal juhul pole tegu ideaalse lahendusega ning see võib negatiivselt mõjutada ka maja energiakulusid.